Teisel päeval käisin hosteli poolt pakutava (tasuta) tuuriga vaatamas mahajäetud hüdroelektrijaama. Matk hakkas pihta Sao Migueli saare ühest kõrgemast tipust Lagoa do Fogo lähedalt. Lagoa do Fogo on üks mitmest Sao Migueli saare vulkaanikraatris asetsevast järvest. Kui on pilvine ilm, siis mäe otsas pilve sees ei ole nähtavus väga suur, aga see teeb džunglis jalutamise jällegi meeletult müstiliseks. Laskusime mööda mäe külge alla ja leidsime tee peal mitmeid jäänuseid vanast hüdroelektrijaamast ja oru põhja jõudes oli ilm päikseline ja ühe küla ääres kose kõrval lõunatada oli jällegi täitsa vahva kogemus. Sama päeva hommikul käisime ka veel vulkaaniobservatooriumis ekskursioonil. Ilus on tunda ennast inimesena nii väiksena ja seista vulkaani sees mõeldes selle peale kui suur ja võimas jõud on meie maakera sees. Observatooriumis räägiti palju selle saarestiku tekkimise ajaloost, mis on toimunud 350 miljonit kuni 750 tuhat aastat tagasi. Siin, kolme tektoonilise plaadi ristumiskohas on tunda energiat, millest on kogu universum, alates planeetidest ja tähtedest kuni mägede ja liivani välja, tekkinud. 1957. aastal läksid vaalapüüdjad Faiali saare läänetippu majakasse, et ookeanis vaalasid näha, et siis minna neid jooksuga püüdma. Vaalapüüdjad nägid veepinnal vaalade asemel hoopis mullitamist, ja tuli välja, et üks vulkaan hakkab purskama. See on väga hoolikalt salvestatud vulkaanipurse, sest siis oli infrastruktuur ja informatsiooni liikumine juba nii pädev, et teadlased üle kogu maakera saaks reageerida. Seda nad tegid ja seadsid Capelinhose majakasse üles 2 kogu oma varustuse ja jälgisid, kuidas vulkaan purskab. Niimoodi natuke kauem kui aasta. 13 kuud kui täpne olla. Maa kohalike inimeste jalge all kogu selle aja jooksul värises. USA ja Kanada avasid žestina oma piirid Assooridelt pärit inimestele, kes tunnevad, et neil ei ole siin turvaline. Väga paljud läksidki ja tagasi ei ole tulnud. Kuulsin ühe portugaallase käest, et paljud käivad küll perel külas, aga enamasti keegi tagasi ei koli. Alguses tundus, et vulkaanipurse lõpeb uue saare näol, ja sellele jõuti juba ka nimi panna, aga paar kuud peale esimese purske “lõppu” kõik jätkus ja tulemuseks oli hoopis poolsaar Faiali saare küljes. Selle sündmuse teeb fenomenaalseks fakt, et nüüd on 62 aastat olnud saare peal majakas, mis on keset maad ja muudab ta täiesti kasutuks. Kasutuks meremeestele, aga turismiobjektina on ta käibel. Sellest ajast hakkas pihta suuremat sorti väljaränne siit saartelt, mis väidetavalt kestab siiamaani. Täna on peamised väljarändajad noored inimesed, kes otsivad teistsugust elu. Turism toob küll populatsiooni jälle juurde, aga seda ainult Faiali ja Sao Migueli saarel. Teistel saartel inimkond kahaneb.
(Foto: By Guillaume Baviere from Helsingborg, Sweden – 2010-07-18Uploaded by tm, CC BY 2.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=23408025)