Esimest korda Meltemi reiside ajaloos tuleb purjereisi alustamiseks lennata üle ekvaatori ehk siis meie kõige esimene purjetamine lõunapoolkeral!
Kapten Johan võttis endaga kaasa juba kogenud merekarud –
Anu, Mareki, Toomase, Signe, Heddi, Kristiina ja Sigre. Purjereisiristsed saavad sel reisil Keete ja Rommi, kellest samuti loodetavasti tulevased saripurjetajad kasvatatakse 🙂
Seišellid on India ookeanis asuv saarestik, mis koosneb 115 saarest, millest laias laastus pooled on vanad ning väga kireva floora ja faunaga graniitsaared ja ülejäänud pigem kesksaarestikust kaugemal asuvad korallsaared. Asustus on 33-l saarel. Loodust on siin püütud säilitada nii puhta ja puutumatuna kui seda napi 200 inimasustusega aasta jooksul teha on võimalik ja see teebki Seišellidest tõelise India ookeani pärli nii botaanikule, ornitoloogile, kui loomulikult purjematkajale. Oma nime on saarestik saanud Prantsuse kapten Corneille Nicholas Morpheylt, kes nimetas selle Prantsusmaa rahandusministri Jean Moreau de Séchellesi järgi. Rohkem infot nende põnevate saarekeste kohta leiab nt Wikiped
iast.
Aga nüüd siis selle esimese lõunapoolkerareisi juurde. Saime laevafirmaga hea diili ja reisi alguspunktiks oli peasaar Mahé, mis tähendas, et jäi ära tüütu siselend Praslinile ning lisaks kestab reis ka tavalise 7 päeva asemel 9 päeva. See eridiil oli ka põhjuseks, miks sel korral ainult üks laevatäis seiklejaid teele asus. Esimene öö veedeti algussadama lähedal Mahé rannikul ning edasi viis tee Praslinile. Seal oli vaja kodusadamas veidi laeva putitada, aga õnneks said kõik mured lahenduse.
Praslinil uuriti, mis asi on coco de mer ehk seišellipalm. Tegemist on haruldase topeltviljaga kookospalmiga, mis kasvab ainult Praslini ja Curieuse’i saarel. Teadaolevast umbes 4000 isendist suurem osa kasvab Praslini saarel Vallée de Mai rahvuspargis, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse . Muidugi kohati ka muid kohaliku floora ja fauna esindajaid.
Aga nagu ikka – fotod räägivad rohkem!
Neljapäeva, 14.11 õhtuks purjetati La Diguele, et seal reedel saarepäev teha. See tähendas kõva jalgrattamatkapäeva troopilises kuumuses, mis sai kuhjaga tasutud helesiniste lainete, valge liiva, hiidkilpkonnade ja omapäraste kaljudega.
Edasi viis tee väiksemate saarte Marianne ja Felicite vahele, kus loodeti kohata mõnd haid. Kahjuks või õnneks jäi see kohtumine ära, küll aga sai näha palju muid vahvaid mereelukaid. Murtud sai ka kapten Johni kalaneedus ning konksu otsa õnnestus saada korralik tuunikala (skipjack tuna)
Kuna saared on üsna lähestikku, siis pikki purjetamisotsi Seišellide reisil ei ole. Laupäeva õhtuks oldi jälle tagasi Praslinil ja ankurdati Anse Volberti all. Muidu üsna rahuliku reisi vürtsitamiseks otsiti sel õhtul kaldalt ka üks kohalik peopaik. Järgmisel pärval täiendati proviandivarusid ja snorgeldati kõrvalasuva Coco Islandi lähedal. Grillile jõudis ka järgmine tuunipurikas 🙂
Järgmine peatus oli Curieuse, mis on hiidkilbikute paradiis. Meie seltskonnal õnnestus üks okstesse kinni jäänud õnnetuke ka lahti päästa. Teekonna lõbusamaks muutmiseks toimus ka paalisõlmeõpituba. Ja nagu ikka jagub eestlasi igasse sadamasse, nii juhtus ka teine eestimaine reisiseltskond kapten Elmo juhtimisel just sinnakanti purjetama. No ja üldiselt on vaated ikka täiesti “vastikud ja koledad”…
See on esimene postitus sarjast Maria seiklused algaja purjetajana. Maria on osalenud mitmel Meltemi purjereisil ja nakatunud ravimatu purjetamispisikuga. Edaspidi on meie asi tema haigusele leevendust leida ja teekonda päris purjetajaks igal võimalikul viisil toetada.
10.09.2022 – 24.09.2022
Kaks nädalat ehedaid elamusi ja aktiivset puhkust keset Atlandi ookeani varjatud imesid. Assoori saared on õigustatult avamere purjetajate ja matkajate unistus. Nagu eelmised purjereisid sinnakanti ka tõestanud on, unelmate sihtkoht. Oma asukoha tõttu Atlandi ookeani keskel on need saared peatuspaigaks enamikule Põhja-Atlandit ületavatele purjejahtidele ja samas tänu oma erilisele asukohale küllaltki vähe külastatud turistide poolt.
JÄRGMISE KREEKA PURJEREISI KUUÄEVAD ON TÄPSUSTAMISEL.
Kreeka Cycladese saarestik on Euroopa parimaid paiku, kus korraldada üks vahva purjereis. Miski tõmbab sinna ikka ja jälle tagasi. On see külalislahke Kreeka saarerahvas, helesinine meri, romantilised päikeseloojangud, koduselt turvaline Vathi laht, pimestavalt valged Sarakiniko kaljud. Või ka need kõik kokku. Selge on see, et Kreeka purjereis on parim võimalus laadida pikaks talveperioodiks akusid ja premeerida ennast sooja Vahemere päikese ning vahva purjetamispisikuga.
