Blogi (est)
Assooride purjereisi videokokkuvõte
2 nädalat ja 700 miili Atlandi ookeani peidetud paradiisis. Sinna lihtsalt PEAB tagasi minema!
10. apr. 2016
Menu
Esimest korda Meltemi reiside ajaloos tuleb purjereisi alustamiseks lennata üle ekvaatori ehk siis meie kõige esimene purjetamine lõunapoolkeral!
Kapten Johan võttis endaga kaasa juba kogenud merekarud –
Anu, Mareki, Toomase, Signe, Heddi, Kristiina ja Sigre. Purjereisiristsed saavad sel reisil Keete ja Rommi, kellest samuti loodetavasti tulevased saripurjetajad kasvatatakse 🙂
Sissejuhatus ehk kuhu me siis nüüd ikkagi läksime
Seišellid on India ookeanis asuv saarestik, mis koosneb 115 saarest, millest laias laastus pooled on vanad ning väga kireva floora ja faunaga graniitsaared ja ülejäänud pigem kesksaarestikust kaugemal asuvad korallsaared. Asustus on 33-l saarel. Loodust on siin püütud säilitada nii puhta ja puutumatuna kui seda napi 200 inimasustusega aasta jooksul teha on võimalik ja see teebki Seišellidest tõelise India ookeani pärli nii botaanikule, ornitoloogile, kui loomulikult purjematkajale. Oma nime on saarestik saanud Prantsuse kapten Corneille Nicholas Morpheylt, kes nimetas selle Prantsusmaa rahandusministri Jean Moreau de Séchellesi järgi. Rohkem infot nende põnevate saarekeste kohta leiab nt Wikiped
iast.
Eriti mahe algus 🙂
Aga nüüd siis selle esimese lõunapoolkerareisi juurde. Saime laevafirmaga hea diili ja reisi alguspunktiks oli peasaar Mahé, mis tähendas, et jäi ära tüütu siselend Praslinile ning lisaks kestab reis ka tavalise 7 päeva asemel 9 päeva. See eridiil oli ka põhjuseks, miks sel korral ainult üks laevatäis seiklejaid teele asus. Esimene öö veedeti algussadama lähedal Mahé rannikul ning edasi viis tee Praslinile. Seal oli vaja kodusadamas veidi laeva putitada, aga õnneks said kõik mured lahenduse.
Praslinil uuriti, mis asi on coco de mer ehk seišellipalm. Tegemist on haruldase topeltviljaga kookospalmiga, mis kasvab ainult Praslini ja Curieuse’i saarel. Teadaolevast umbes 4000 isendist suurem osa kasvab Praslini saarel Vallée de Mai rahvuspargis, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse . Muidugi kohati ka muid kohaliku floora ja fauna esindajaid.
Aga nagu ikka – fotod räägivad rohkem!
Neljapäeva, 14.11 õhtuks purjetati La Diguele, et seal reedel saarepäev teha. See tähendas kõva jalgrattamatkapäeva troopilises kuumuses, mis sai kuhjaga tasutud helesiniste lainete, valge liiva, hiidkilpkonnade ja omapäraste kaljudega.
Peatükk nr 2
Edasi viis tee väiksemate saarte Marianne ja Felicite vahele, kus loodeti kohata mõnd haid. Kahjuks või õnneks jäi see kohtumine ära, küll aga sai näha palju muid vahvaid mereelukaid. Murtud sai ka kapten Johni kalaneedus ning konksu otsa õnnestus saada korralik tuunikala (skipjack tuna)
Kuna saared on üsna lähestikku, siis pikki purjetamisotsi Seišellide reisil ei ole. Laupäeva õhtuks oldi jälle tagasi Praslinil ja ankurdati Anse Volberti all. Muidu üsna rahuliku reisi vürtsitamiseks otsiti sel õhtul kaldalt ka üks kohalik peopaik. Järgmisel pärval täiendati proviandivarusid ja snorgeldati kõrvalasuva Coco Islandi lähedal. Grillile jõudis ka järgmine tuunipurikas 🙂
Järgmine peatus oli Curieuse, mis on hiidkilbikute paradiis. Meie seltskonnal õnnestus üks okstesse kinni jäänud õnnetuke ka lahti päästa. Teekonna lõbusamaks muutmiseks toimus ka paalisõlmeõpituba. Ja nagu ikka jagub eestlasi igasse sadamasse, nii juhtus ka teine eestimaine reisiseltskond kapten Elmo juhtimisel just sinnakanti purjetama. No ja üldiselt on vaated ikka täiesti “vastikud ja koledad”…
Vahelduseks mõni liikuv pilt ka!
Loe veel Meltemi seiklustesi erinevatel vetel
reisikalender
Madagaskari purjereis
14.11.2020 – 28.11.2020
Madagaskar on seniste purjereisdega kõrvutades pehmelt öeldes alternatiivne ettevõtmine – sealt leiavad erilisi elamusi tõelised seiklejad ja reisigurmaanid. Viime teid purjelaevadel avastama väga erilist floorat-faunat ja põnevat kohalikku elu -olu. Tere tulemast pardale!
2. okt. 2020
Blogi (est)
Assoorid vol 2, 2017 sügis
Meie esimene tutvumine Assoori saartega toimus 2015. aasta kevadel. Olime vaimustunud ja teadsime, et tahame sinna kindlasti tagasi minna. Sel, 2017. aasta, sügisel, saidki plaanid teoks. Sel korral küll vaid ühe laevaga, aga kindlasti ei jää see meie viimaseks korraks neid Atlandi ookaeani pärle külastada.
20. sept. 2017
