Close

Dream Team purjetab Tais

Meltemi seiklejad on lõpuks Euroopa piiridest välja murdnud! Täna, 13. täiskuu reedel maandus enamus reisiseltskonnast pärast u 26 tunni pikkust lennureisi lõpuks Phuketis. Esimene kommentaar, mida läbi telefoni kuulsin, oli: " Kurat, nii palav on. Higi voolab!". "Paras!", oli minu vastus. Aga see oli puhas kadeduseuss, mis minus rääkis 🙂 Pühapäeval algab Meltemi Adventures'i kahenädalane purjereis Tai paradiisisaarte vahel ja see blogi jutustab selle käigus juhtunud seiklustest ning põnevatest paikadest, mida külastatakse.

Proloog

See vist on reis, mida me kõige suurema põnevusega ootasime. Ikkagi täiesti teisel pool maakera ja hoopis uutes oludes saab see toimuma. Hea meel on, et lisaks meile oli veel 19 inimest, kes ka arvasid, et purjetamine Andamani meres on midagi, mida kindlasti ei saa tegemata jätta. Nii saidki kaks broneeritud laeva täiesti pilgeni täis ja reis võib alata.

Blogi nimi on “Dream Team purjetab Tais”, sest suur osa osalejatest purjetas koos juba Assooride reisil, kus selline nimi tekkis ning kindlasti saavad unistuste meeskonna liikmeteks ka kõik uued liitujad. 

Selle reisi teeb eriliseks veel ka see, et üks laevadest on katamaraan, millega purjetamine on täiesti omaette kogemus. Meeskonnad vahetavad nädala möödudes laeva, et kõik ikka ka katamaraaniga sõita saaks.

Kuna lennureisi ja kuiva maa seiklusjutte pole minuni veel jõudnud ja merel minnakse alles pühapäeval, siis ei olegi hetkel muud teha, kui jagada veel pilti planeeritud marsruudist. Eks ma hakkan seda siis ka lähemalt lahti kirjutama, aga igatahes esimene sihtpunkt saab olema Bondi saar ja sealt edasi õhtuks Koh Lao Ladingule. Kõige kaugem punkt reisi jooksul on Ko ta Ru Tao, millest järgmine saar Lankawi oleks juba Malaisia.

Aklimatsioon ja sekeldused laevadega

Täna on pühapäev, 15. jaanuar. Hetkel on Eestis kell 10:19, aga Tais on juba pärastlõuna. Ajavahe on 5 tundi ja tänu sellele on meie purjetajad juba umbes 4 tundi teel olnud. Nad oleks isegi varem startinud, aga sekeldused laevadega võtsid oma aja. Õnneks lahenes kõik lõpuks suurepäraselt ja täielikuks rondiks osutunud monohulli asemel on nüüd James Bondi saare poole teel lausa kaks katamaraani!

Ehk siis nüüd on kõik super ja James Bondi saar ootab. Tuult on vähe, moe pärast on üks puri siiski heisatud, aga üldiselt mootordatakse mõnusalt paradiisisaarte vahel.

Aklimatsioon on endiselt hoos ja kohalik kliima ühe temperatuuritundliku talvest tulnud eestlase jaoks ikka päris palav. Küll on kärss kärnas, siis jälle maa külmunud, eks ole 😀 Esimesed punavalge triibud on ka kõigil juba olemas no ja küll nad kohanevad. Iseasi on see, kui rõõmsad nad veebruaris Eestis olema saavad…..(kahjurõõmus mugin kampsunisse mässitud blogijalt)

James Bondi saar

Pilte elust enesest mul veel ei ole näidata, aga räägin eelloo James Bondi saarest ära. See on kindlasti üks must see postkaardipildi koht Tais. Tegelikult on selle saare nimi hoopiski Khao Phing Kan ja selle juurde kuulub ka väike saareke Ko Ta Pu, mis said James Bondi nime pärast 1974. aastat, kui seal filmiti The Man with the Golden Gun Roger Mooriga peaosas. Vaata originaalfilmilõiku ka:

Võib vist öelda, et meie reisiseltskonnad on eksootikaga üsna ära hellitatud ja tüüpilised turistilõksud neile enam miskit suurt elamust ei paku. See tõttu jäid ka emotsioonid Bondi saarest üsna tagasihoidlikuks.

Just another day in paradise....

…võiks vist napilt iga peatüki pealkiri olla :). Täna, esmaspäeval, oli pisut pikem purjetamispäev, aga tehti ka mitmeid toredaid peatuseid. Ko Hongi saarel sulistati laguunis ja nauditi järjekordseid maalilisi vaateid. NB! Jollad töötavad! (ptüi,ptüi, ptüi!)

Edasi võeti suund Railay lahele ehk siis korraks tagasi tsivilisatsiooni. Sealt leiti mõnus Tonsai Bay Resort ja Freedom Bar 🙂Muidu oli kõik nagu ikka kole ja vastik 😉

Öiseks ankrupaigaks valiti Chicken Island, mis on oma nime saanud kummalise kanapea kujulise kivimoodustise järgi. Kuna Freedom Bar oli nii mõnus koht, siis jäädi veidi ka pimeda peale ja lisaks kimbutas ka äiksepilv. Aga lõpp hea, kõik hea.

Phi Phi saared

Jaanuari 17. päev viis kaks katamaraanitäit jumekaks (esialgu roosakaks) saanud reisiselli Kanasaarelt Phi Phi saartele. Hommikul liitus seltskonnaga  lõpuks ka Silver ja õhtul Phi Phil ajutiselt veel ka legendaarne Dream Teami liige Massa 🙂

Phi Phi saarestikku kuulub kokku 6 saart, neist suurimad on Phi Phi Don ja Phi Phi Lee. Meie purjetajad tegid peatuse ka saarestikku kuuluval Ko Mai Phai ehk Bamboo saarel, millel siiski bambusega mitte miskit pistmist pole. Nimi tuleneb kunagisest väärast tõlkest, kus tegelikult mõeldi saarel kasvavaid casuarina puid. Nimi Phi Phi tuleneb saarel kasvavatest hallidest mangroovidest.

Meie grupp homme kuhugi edasi ei liigu ja püüab leida võimaluse sukelduma minekuks. Seniks aga lisan veel paradiisipilte, osad neist on kapten Tomi telefonist.

Phi Phi Doni avastamas. Kapten John ja Maria proovisid ära Tai massaaži. Lisaks lasti endale pähe määrida jalgade koorimine, mis olla üle mõistuse kõditanud 😉

Meie reisiseltskonnaga liitus fotograaf Silver Gutman, kes riiete asemel pakkis kaasa oma fototehnika ja drooni. Tänu sellele saame aegajalt  jagada ka tema suurepäraseid fotosid. Õnneks on kohalik kliima nii soe, et riideid justkui polegi tarvis 😉Siit tänased taevavaated Phi Phi Donile.

THE Beach

Viies päev veel algas varakult. Juba hommikul kl 6.30 võeti kurss Phi Phi Donilt Phi Phi Lee poole. Seal ankurdati laevad Loh Samah lahes ning roniti mööda köisi üles Maya Bay poole viiva rajani. Maya Bay on kuulsaks saanud filmist The Beach (Leonardo di Caprio ja palju kanepit). Seal tehti ohtralt enekaid ja käidi ujumas, et siis juba teekonda Ko Lanta poole jätkata.

Kui ilma kohta küsisin, siis sain teada, et ilm on seal väga vaheldusrikas. Päikesepaiste vaheldub paduvihmaga ja tuulevaikus täiesti korraliku tuulega. Nii et ilmarindel igav ei ole. Palav on ainult ööpäevaringselt 🙂

Ko Lantal ankurdati ennast lõunapoolsesse ankrupaika. Homme lõuna paiku on plaan edasi minna Koh Mookile ja külastada sealset salakoobast, kuhu saab vaid mõõna ajal minna.

Mõned purjetamis- ja muidu eluolu pildid ka veel.

Ps! Kes tahab näha lahedat tuleshow videot, mis toimus Why Not baaris Ko Lantal, peab meid üles leidma ka Instagramis (meltemiadventures). Sinna hakkab ka järjest reisipilte lisanduma 🙂

Koh Muk

Nagu öeldud, oli järgmine peatus Koh Muk. Sinna jõuti 20. jaanuari pealelõunal. Enne maale minekut tegeleti kalmaaripüügiga. Lisaks sellele komplektile, mille Silver poest tõi, andis lahke kohalik nimega Boy neile Ko Lantal veel ühe kohalikele oludele vastava komplekti (meeleolukas tantsuõhtu Why Notis oli eestlased küla peal üleöö kuulsaks teinud ;)). Ja oh imet, sel ajal kui minul nendega ühendus oli, oli saagiks juba 6 kalmaari! Lisandus ka uus kollane meeskonnaliige, kes täidab varujolla ja käilakuju vastutusrikkaid ülesandeid 🙂

Täna hommikul külastati siis eriti salapärast smaragdkoobast (Emerald Cave e Tham Moragot). Enamus originaalpilte ja videod saan siia lisada hiljem, sest netivarud ei kannata neid praegu saata. Põhimõtteliselt on tegu peidetud rannaga, kuhu pääseb läbi u 80m tunneli ujudes. Smaragdkoopaks teeb selle roheka vee peegeldus koopa seintel. Lisan siia video Youtubest esialgu, et aru saaksite, millega tegu.

Ja ühe suurepärase droonikaadri sain ka Silveri kaustast kätte.

Meie purjereis sai igaveseks ajaks kirjutatud Tai ajalukku 🙂 – tiimi lipp kõikide nimedega naelutati Koh Muki baari seinale 🙂

Ja siis veel neid “ah meil on kõik nii kole ja vastik pilte” 🙂

Loe veel Meltemi seiklustesi erinevatel vetel

corfu
reisikalender
Johan Rannast

Kreeka purjereis Joonia saartele

12.10. – 19.10.2024
Sel sügisel viime purjetamishuvilised esmakordselt avastama Joonia mere kauneid saari. Alustame Corfult ja külastame nädala jooksul lõunapoolseid pärleid nagu Paxos, Lefkada, Ithaki, ja Meganisi.
Tere tulemast pardale!

Loe edasi »
Blogi (est)
Johan Rannast

Assoorid vol 2, 2017 sügis

Meie esimene tutvumine Assoori saartega toimus 2015. aasta kevadel. Olime vaimustunud ja teadsime, et tahame sinna kindlasti tagasi minna. Sel, 2017. aasta, sügisel, saidki plaanid teoks. Sel korral küll vaid ühe laevaga, aga kindlasti ei jää see meie viimaseks korraks neid Atlandi ookaeani pärle külastada.

Loe edasi »