Eestimaa tolm pühiti jalgelt juba reedel ja õhtuks maabuti Ateena kesklinna 150 ruutmeetrises apartmendis. Vaatamata reisiväsimusele otsustati siiski väike linnatiir ja õhtusöök teha.
Järgmisel päeval õnnestus laev isegi varem kui esialgselt plaanis kätte saada ja tee Hydra (ka Idra ja Ydra) saarele võis alata. Hydra on Meltemi reisidest seni kõrvale jäänud ja oli viimane aeg see põnev saareke reisikavva võtta. Tuul oli soodne ja reis algas muretult.
52 km2 suurune Hydra saar (kreeka Ύδρα) asub Egeuse meres Saroni lahe ja Argolída lahe vahel Saroni saarestikus. Peloponnesose poolsaarest lahutab Hydra saart kitsas, ca 6 km laiune väin. 2007. a. nimetas tuntud ajakirja National Geographic Traveler 522-st eksperdist koosnev kogu Hydra saare Kreeka kõige väärtuslikumaks saareks ning rahvusvaheliselt hinnatud 111 saare hulgas 11. kohal olevaks. Hydra saart iseloomustati kui ainulaadset terviklikku sihtkohta. Saare teeb omapäraseks see, et seal on autod ja isegi jalgrattad keelatud. Ainsaks lubatud liiklusvahendiks lisaks tuletõrje ja prügiautole, on eeslid :). Meie seltskond otsustas pühapäeval siiski enda jalgu kasutades mäe otsas asuvasse kloostrisse matkata (9 km, 500 tõusumeetrit). Saare kohta saab rohkem lugeda Reisiguru postitusest.
Kui Katariina oli praamiga reisiseltskonnale Hydra saarele järgi jõudnud, GoPro sadamaakvatooriumi lainte vahelt veepinnale toodud ja ennast üksteise külge ankurdatud laevaderägastikust lahti murtud, algas õhtuöine tee Serifosele.
Ilmateade lubas tugevat tuult, aga seda polnud kuskil. Mootorpurjetades läbiti u 58 meremiili 8 tunniga ja kl 5 varahommikul jõuti Livadi sadamasse. Kuigi algselt oli plaan õhtul edasi Sifnose poole seilata, otsustati siiski rahulikult võtta ja ka Serifost avastama minna. Ilm on ideaalne rannapuhkuseks.
Panen vahepeal ka ühe ülevaatlikuma kaardipildi, et oleks silma ees, kus merekarud parajasti viibivad.
Teisipäeva hommikul öeldi Serifosele jällenägemiseni ning võeti suund uue sihtkoha, Sifnose, poole. Päev veedeti kuival maal saart avastades, abimeesteks kaks oranži pandat :). Sifnose kohta saab (ingl.k) rohkem lugeda SIIT.
Sifnosele järgnes järgmine täiesti uus sihtkoht meie Kreeka reisidel – Syros. Saare pindala on 101,9 km². Saar on kuni 402 m kõrge. 2011. aasta seisuga elab saarel 21,507 inimest. Saarel asub Ermoúpoli linn. Meie seltskond võttiski eesmärgiks Ermoupoli külastamise. Ilm oli purjetamiseks ideaalne ja teel Sifnoselt Syrosele olid roolis ainult naised! Piltidel veidi veel tüüpilist Kreeka külaelu Sifnoselt ja naised roolis.
Kuna naised olid roolis, siis oli meestel aega jaburusi välja mõelda 
Nagu kolm tilka vett, kas pole? (ps, nad isegi ei vaadanud Eurovisiooni eelvooru, vaid tulid täitsa ise selle mõtte peale)
Syroselt ei olegi minuni veel eriti pilte jõudnud, aga seal oligi plaanis nö õhtune linnapuhkus, sest hommikul võeti suund juba Kythnosele Loutra sadamasse. Kohale jõudes sulistati juba tuttavates kuumaveeallikates ja hiljem mindi kohalike lahke abiga linna avastama.
Aeg läheb kohutava kiirusega ja homme ongi juba viimane purjetamispäev. Lubab üsna tugevat tuult, mis õnneks vist on sobivast suunast ja lubab kiiret sõitu tagasi kodusadamasse.
Meie esimene tutvumine Assoori saartega toimus 2015. aasta kevadel. Olime vaimustunud ja teadsime, et tahame sinna kindlasti tagasi minna. Sel, 2017. aasta, sügisel, saidki plaanid teoks. Sel korral küll vaid ühe laevaga, aga kindlasti ei jää see meie viimaseks korraks neid Atlandi ookaeani pärle külastada.
Vaata, millega tegelesime sügisel Sardiinias, Korsikal ja Toscana saartel
01.02. – 08.02.2025
Purjereis Kanaari saartele on tõelise seikleja ja meresõbra maiuspala. Avasta koos Meltemiga Euroopa ühe võimsama saarestiku peidetud võlusid. Saarestiku lääneosas ootavad avastamist vähemtuntud, kuid seda põnevamad, võimsate vulkaanide, lopsakate loorberimetsade ja tumedaliivaliste randadega saared – La Gomera, La Palma ja El Hierro.
