Täna on siis juba 19. märts. Eestis keskpäev, Kariibidel väga varajane hommikutund. Vahepeal on ära purjetatud kaks kõige pikemat otsa – Martiniquelt Barbadosele ja Barbadoselt Canouan’i. Mõlemal korral oldi kõvasti üle 20 tunni korraga teel. Viimasel teekonnal ütlesid ühe laeva navigatsiooniseadmed üles. Õnneks oli olemas Navionics back-upiks ja isemeisterdatud tinalood mahlapakist ja kalalandist 🙂 Ja kui laevaga nii juhtub, siis saabtema nimeks Black Out Pearl :D. St Vincentil saab loodetavasti asjad korda.
Eile purjetati lühike tunnine ots Tobago Cays’sse ja täna minnakse edasi Blue Lagooni. Ehk et juba kodusadamale lähemale jälle. Kui proovisin reisilistelt muljeid küsida, siis ega nad muud osanudki lühidalt öelda kui et ebareaalselt ilus on ja nagu oleks pildi sisse astunud, kus vesi on sinisem kui taevas.
PS! Barbadosel käidi ka Mount Gay rummitehases. See rumm oli suvel Guitsibaaris põhiline.
Ega meil jäägi muud üle, kui kadestades pilte vaadata 🙂 Siin Aivari ja Maria pildid: